Kirikus ei käinud

Vanaheaga on, nagu ta on, aga päevad on endiselt sama vennad, nagu varem. Tööpäev algab nüüd alles kell 10, sest enne seda on hellad Pink Lady õunad, mida me hetkel korjame, alles märjad ja külmad ning kuigi me neid kinnastega peame puu otsast ära noppima, on siiski šanss, et plekid tulevad kergemini.
Laupäeva hommikul muide sadas ja öösel olevat äikesetorm olnud... Mina magasin. Seetõttu oli aga vaba päev ja käisime nagu ikka Launcestoni peal teise käe poodides talvehooajaks riideid otsimas. Keegi ei leidnud mitte midagi seekord, aga nalja sai ikka. Lõbus seltskond on siin, mulle meeldib. Muidu on ilm täpselt, nagu Eestis ehk öösel on paar kraadi sooja, päeval on paiguti vast suisa 15-18.
Muud juttu siis ka: esmaspäevast reedeni on muide töölt kojutulek lausa ootamist väärt, sest nagu me teame on Austraalia mõneski mõttes maailmast 10 aastat maas, seega algab kell 17:30 telekast saade Beverly Hills 90210!!! Sellele järgneb 2 osa Friends'i ja alles siis on vaba aeg. Nädalavahetused nii meelelahutuslikud kahjuks ei ole. Praegu on kell 8 õhtul ja ootame lõhepiruka valmimist vaikselt.
Õunu peaks jaguma umbes nädalaks, pärast seda saavad alguse juba uued seiklused. Piltidest lihtne tööaeg, tavaline paus ja Paul oma kolme koeraga. Ailavju!

Külmapühad

Eile sadas nii palju nii külma vihma, et enne kespäeva saadeti meid koju ära. Öösel oli äikesetorm olnud, mille mina muidugi täiesti maha magasin ja nädala jooksul enne seda muide suurt midagi ei toimunudki. Kui midagi välja tuua, siis neljapäevasel palgapäeval sai restoranis väike lambaroog kinni pandud.
Kuna kell 6 ja 7 hommikul alles sadas, nagu segane, siis tööl ei käinud täna üldse. Veetsime päeva Launcestonis, mis on siinsamas ümber nurga ja Tasmaania suuruselt teine linn, kui ma ei eksi. See tundub natuke, nagu kauboilinn, kus peatänaval nagu midagi toimub, aga mujal on tühjus. See on päris naljakas. Kõik kohad, mis seal üldse on, pannakse hiljemalt kell 17:30 kinni, mis tähendab, et kui töölt vaba päeva ei ole, siis kohvikud või uued püksid võib kohe ära unustada.
Käisime päev otsa erinevates sekkarites, ostsin jopekese, teised said ka igast manti ja saigi päev otsa. Õhtul muidugi praad einelas, kus teisipäev on 15-dollari-õhtusöögi päev. Jess! Kõht täis, tuju hea, homme on äratus 06:36 jälle!
Aa munadepühad olid ka, need on siin riigis vist suurem püha, kui ma arvata oleks osanud. Suurel Reedel ja esimesel jõulupühal on väidetavalt seadusega keelatud kaubelda, oskas mulle austraallane Paul rääkida. Tegelikult leidsime reedel ühe kallima nurgapoe, mis avatud oli nii et nälga ei jäänud. Lisaks on riigipühad ka muidugi pühapäev, aga veidral kombel isegi esmaspäev. Eile paar poodi olid lahti, aga linn oli ikka inimtühi! Reedel on uus riigipüha, mille kohta ma täpsemalt veel ei tea.
Selline see linn on. Ühel pildil on uruguailased ka ja ühel öine vaade mu kodurõdult. Cool! Ailavju!

Põhimõtteliselt september

Pika püksi hommikud on kohal, päeval on palav ja õunad hakkavad valmis saama. Viimase nädala jooksul olen korjanud tonnide viisi sorte Fuji, Granny Smith, Golden Delicious ja Pink Lady. Kõik on omamoodi maitse, suuruse ja korjetehnikaga. Meie tiimis on siis praeguseks neli meid + kaks uruguailast + traktorit juhib Paul, kellel on 3 imelist koera, kes teevad ulmetrikke ja on nii armsad, et tahaks nad ära süüa!
Uue töö sain, see on päris viis! Sonia helistas just sel hetkel, kui ma vihmasel päeval sekkarist endale sinised torumehe tunked ostsin ja teatas, et teeb must front desk supervisori lausa. Ma täpselt ei tea, kuidas see juhtus... Lepingut veel näinud ei ole, see tuleb nädala-kahe jooksul, aga särk suuruses L on mulle igatahes tellitud. Riietega on siin riigis üldse väga kehvasti, mu käed on vist pikemad, kui kõigil austraallastel, sest kuigi M suurus on igalt poolt mujalt paras, siis varrukad on täiesti lühikesed ja enamasti võiks kõik üldse pisut pikem olla.
Muud miskit praegu seigelnud ei olegi. Ma võib-olla ostan endale arvuti palgapäeval, et mägedes .doc faile kirjutada. Hah!
Piltidest tigu ja 2 koera kolmest (ma õigekirjas kindel pole, aga nimede hääldused on Tšaarli ja Donni, kolmas, kes ei paista, on Dräss). Cool! Ailavju! Tsau!
Aaaa! Mu õel on täna sünnipäev! Palju õnne, Moona! Et ikka saaks ja tuleks, ma ütlen! Šampanja voolaku igas kodus!

Aussie suurlinn 2

Muidu korjan iga jumala päev õunu, aga vahel käin mandril linnapuhkustel. Sel reedel pärast pikka tööpäeva istusime kell 2215 lennukile, et sõita siiasamasse üle vee Austraalia suuruselt teise linna Melbourne'i! Kesköö paiku jõudsime hostelisse, kus oli tuba neljale kinni pandud ja põhimõtteliselt läksime kohe magama, sest enamasti tuleb uni siin kodus 9-10 ajal. Äratus oli kell 740 ja otse intervjuule. Proovisin siis saada suusakuurorti Mount Buller hotelli Chalet "front desk" ametikohale ehk reception'isse ehk administraatoriks. Intervjuu toimus uisuhallis, kus poisid samal ajal, kui mina oma tuleviku eest võitlesin, jäähokit pelasid. Istusin laua taga meeskonna riietusruumis (tagaotsas oli 2 dušši), teisel pool lauda oli Sonia, käes minu aplikatsioon ja CV. Tavaline vestlus kestis umbes 20 minutit ja siis ta teatas, et teist korda sel hooajal ütleb ta kindla "jah" sõna juba vestlusel ehk väga suure tõenäosusega MA SAIN TÖÖLE SINNA!
Hiljemalt kahe nädala pärast tuleb skaibi intekas ka hotelli juhatajaga, kelle jah on küll väiksema kaaluga, kui "front desk manager" Sonial, aga siiski väga oluline väidetavalt. Järgneb põnev aeg...
Šoppasime Melbsis, lõunatasime Kambodža restoranis ja kell 1720 oli juba lend tagasi, et pühapäeval õunaaeda mitte hiljaks jääda.
Edukas reis vist! Kui midagi selgub, panen kohe kirja ja kui selle tööotsa peaks saama, siis juunist oktoobrini peaksin elu veetma lumiste nõlvade vahel, jess jess jess!
Piltidest vana hea Melbz ja tänane paus tööl. See on häälduse järgi "smouko" ja tähendab lihtsalt 15 minutit mitte-õuna-korjamist. Ailavju!