Läbi! Tahaks veel veic

Ma olen tagasi oma neli päeva kestnud matkalt ema Tiiu, isa Kalle ja õe Moonaga. Kõik läks kenasti, tuju on hea, kokku sai käidud umbes 80 km üles ja alla, nähtud -3 kraadist tuult, kõrvetavat päikest, tormiiile ja läbitud puusani ulatuvaid jäiseid mägijõgesid. Uh see Uuz-Meremaa on väljanägemiselt fantastiline riik. Siin on see matkamine üldse asjalikult korraldatud: iga päev lõppes meil majakeses nimega "hut," kus olid olemas kraanid ja madratsitega narid ja ahi ja kuivatusnöörid ning mille eest tuli muidugi maksta, aga see hind oli täpselt kalli ja sümboolse piiril nii et keegi ei kurda. Rajad olid kõik hooldatud ja iga päev vaadatakse need üle, antakse ilmateade ja ollakse viisakad.
Tagasi Wanakasse jõudsime vihmaga kella nelja paiku, mis eilsest alates ei ole järgi jäänud (magusa poisina kleepun üle terve keha hihihi). Ja see päike ja külm on muide naha ära lõhkunud.
Teiseks heaks uudiseks on see, et ma avastasin viisi, kuidas Tuuli kaamerast, pildid bloggi saada nii et kvaliteet peaks olema parem, kui kunagi varem.
Teile nautimiseks (suvalises järjekorras): mina mäe tipus, mina liustikuga, mina jõel, matkajad rohus ja hunnitu vaade minu kodu ehk Shelter Rock hut'iga. Aitäh!