Olen su juurde teel

Oi! See kõik algas reedel, kui ma istusin umbes kell 10 hommikul oma autosse ja alustasin 891 km pikkust teekonda Sydneyst Melbourne'i. Me (autoga) pidasime vastu ja jõudsime koos päikeseloojanguga lõunarannikule. Parkisin ära, helistasin läbi 11 hostelit ja lõpuks aitas Mari-Liis mul hoopis pargi leida, kus ma tagaistmel öö veetsin. Minu jaoks täiesti arusaamatu, kuidas suures linnas ei leidu üheks ööks voodit. Äriidee! Aga ega hullu polnud midagi: talvemüts pähe, kindad ja pusa, 3 lonksu viskit ja magasin 7 tundi jutti. Ärkasin kangekaelsena, aga mitte väga nii et ma olen nõus seda vajadusel uuesti tegema.
Päeva veetsin siin-seal tolgendades ehk käisin nii botaanikaaias, Etihad'i staadioni juures, rahvusgaleriis kui ka igal kesklinna tänaval. Lõpuks istusime Mari-Liisi ja Henriga jõe äärde pooleks tunniks ja siis tulingi praami peale. Enne veel käisin Hungry Jack's'is, mis on tegelikult Burger King, aga väidetavalt kukkus Burger King oma nimega siinmaal täiesti läbi ja meeleheitlikult prooviti näljase Jaagu nimega, millega totakad austraallased rohkem nõus olid. Veider!
Igatahes jõudsin 13-tunnisele praamiretkele Melbourne'ist Devonporti ehk olen nüüd Tasmaanias! See oli põmst nagu Tallinn-Stockholm kruiis, aga palju väiksem laev ja kui ma Rootsi kruiisi eest olen harjunud tasuma kinkakaardiga, siis see pilet koos autoga oli 295 kohalikku kulli. Jõhker! Lennuk oleks sott maksnud. Täna oli esimene tööpäev ka, sellest järgmine kord, vaatab mis homne toob.
Pilte lõuna suurimast linnast ja laevalt! Ailavju!