Piinlik paus

Tere! Palun vabandust, ma jätsin blogi korraks täiesti kõrvale ja ei ole päris mitu päeva mitte midagi kirjutanud, väga piinlik on. Aga alustame:
1. Ostsin kaamera, selleks on Canon Powershot SX280 HS. Teeb imelisi pilte, on natuke suurem, kui tahaks, aga väga hea. Ailavit!
2. Bussisõidud siin riigis on imeliselt korraldatud. Hinnad on natuke kallimad, kui kodumaal, aga 4,5 tunnise sõidu eest 45 maksta ei ole väga hull. Käisin bussiga nimelt Dunedinis, aga see on punkt 3. Igatahes, ostes piletit küsivad nad nime ja telefoninumbrit ja kui sa juhuslikult õigel ajal kohal ei ole, siis helistavad ja muretsevad nii et keegi maha ei jää. Ma tegelikult teel sinna peaaegu jäin, sest õige buss oli päev varem avarii teinud ja varubussil polnud silti. Lõbus lugu: istusin Tuuliga bussipeatuses, tuli üks suitsetav mees, tšättisime ilmast ja ta mõnitas natuke mu kooruvat nina ning lahkus oma bussiga. Umbes 3 minuti pärast tuli tagasi ja küsis ega mina juhuslikult Öörki pole, kes Dunedini minna tahab. Vastasin jaatavalt ja istusin esipingile, kus terve tee lobisesime. Härra oli rassist ja väga naljakas pealegi, ütles, et nad kolisid kunagi perega Queenstownist ära, sest isa oli kahte asiaati näinud. Haha! Ja et ainus kiskja, keda Uuz-Meremaal karta, on eksnaine. Haha!
3. Käisin linnas nimega Dunedin (hääldus: daniidn (veider)), see asub kagurannikul ja neil on ülikool, pingviinid ja albatrossid. Sõit sinna oli väga tore, ööbisin 25-taalases hostelis naridega toas ja väga puhas-ilus koht see ei olnud, aga polnud eriti viga. Jõudsin õhtul, jalutasin ringi, hommikul küsisin infopunktist, kas on reaalne, et ma näen pingviine ja õhtuks jõuan tagasi Wanakasse, vastati ei. Šanss oli, et ühe sajadollarise paadisõiduga näen mõnda nii et võtsin selle! Sõit oli tore, veetsin päeva nelja tavalise (loe: rumala) ameeriklasega ja nägin imelisi asju, nagu merilõvid rannal, hiiglaslikud albatrossid ülelennul, hülged hüppamas 2 meetrit laevast eemal, imelised vaated jpm. Minust laeval pilti pole, sest ameeriklane Suzie ei osanud mu kaamerat kasutada ja ma avastasin selle alles tagasiteel bussis. Haaha!
4. Elu Wanakas on endiselt fantastiline, eile oli taas piljarditurniir, kus ma ei osanud mitte midagi. Olin päikesepistes, värisesin ja kaotasin esimeses ringis Dave'ile, kes lõpuks võitis nii et väga piinlik polegi. Järv on ikka külm ja mäed ikka kõrged. Käisin ühel õhtusöögipeol kanaadalase juures, olen palju jalutanud ja tutvunud mitme inimesega.
5. Ülehomme juba läheb lennuk Austraaliasse, ma ei ole selleks valmis.
Piltidest on valik Dunedinit ja Wanakat, kusjuures viimasel on näha ka mu imeline päevitus. Vabandan pika postituse pärast ja luban tulevikus parem inimene olla. Ailavju!