 |
| Minu sõber Steven pärast basseini. |
Esiteks pean jällegi, nagu iga jumala kord, kui ma siia kirjutan, vabandust paluma nii pika pausi eest. Põhjus on üsna lihtne ja loogiline: ausalt ei ole suuri asju juhtunud ja mulle endale tundub, et kui ma kirjutaksin sellest, kuidas ma hommikul tööle lähen ja õhtul koju jalutan, kuidagi tüütu ja mõttetu. Igal juhul nüüd saab viimase poolteist kuud ilusti kokku võtta ja tulevikuplaanidestki pisut muljetada.
 |
| Vaba aeg. |
Alustagem siis algusest. Kuna nelja kuuga jõuab mõndade inimestega päris lähedaseks saada, siis tuleb nad loomulikult ka ilusti pauguga ära saata. Siin on palju seljakotirändureid ja seetõttu ei saa paljud siia kauemaks, kui kuueks kuuks jääda, sest seadus on selline. Oleme öelnud head aega minu parimale sõbrannale Andy'le, lastehoiu pifile Angela'le, mustanahlisele Devaughn'ile ja mitmetele teistelegi. Täna hommikul lahkus Lauren ja ülehomme läheb Olivia. Kuhu ma sellega jõuda tahtsin oli fakt, et igaüks tahab endale lahkumispidu ja seetõttu on internetti lekkinud pilte minust kandmas toogat, kikilipsu ja meritähte.
Tööalaselt on asjad läinud nii kaugele, et viimased kuu aega olen ma olnud kõige kogenum inimene seal vastuvõtus (kui välja arvata minu suur boss Marilyn) ja kogu tiim, kes seal töötab on minu välja treenitud. Suuri probleeme pole, aga inimestel lihtsalt puudub vahel loogiline mõtlemine ja see on tekitanud stressi nii minus kui ka mu ülemuses. Muuseas jah, mind pakuti mai kuu eest kuu töötajaks, aga mingil teadmata põhjusel kaotasin ma ühe häälega Steven'ile. Eks ta on ka tubli poiss ja töötab palju, aga... Pettumus oli suur.
Meil siin lõppes just kiire periood, sest kahes osariigis oli koolivaheaeg ja need hoolivad vanemad tõid on pisikesed kõik saarele. Keegi seda aega ei nautinud, sest enamus neist hankisid endale kõige odavama paketi, mis saadaval on ja vingusid päevast päeva. Nüüd peaks vähe iizim periood tulema - saab puhkusele mõelda.
 |
| Käisime haisid otsimas. Meri on madal. |
Ma olen siin tegelikult väga õnnelik - mõni ütleks paradiisisaar, aga draamat jagub igaks päevaks, kui 200 noort väikesele saarele koos elama panna. Lõbus on olnud, pulli on saanud, väga häid sõpru-tuttavaid ja tuhandeid toredaid mälestusi. Kõik need ilusad inimesed, kellega mul on olnud rõõm ja au üle nelja kuu külg külje kõrval töötada tuleb nüüd maha jätta, sest viie päeva pärast lahkun minagi siit. Uus plaan on veeta pikk nädalavahetus siinse gängiga Mt. Bulleril ja seejärel algab suur suur seiklus minu uue ilusa punase Mazdaga läbi Austraalia sõites. Ma olen väga põnevil nii lume kui ka autoreisi pärast, sest see puhkus Daydream'il on pikale veninud ja on aeg taas töötu leiba nautida. Selle mõttega lõpetangi postituse ja kuna järgmisest nädalast on mõnda aega ainult seiklus, siis peaks neid postitusi tulema, nagu seeni pärast vihma. Ja kui ei tule, siis tõmmake kõned peale ja käskige, sest ma pean, ma tean! Vaadake pilte!
Ailavju™
 |
| Matt tuli koju. Erki, Katy, Matt, Mary-Anne, Lauren ja Angela. |
 |
| Päikeseloojang 2. |
 |
| Päikeseoojang. |
 |
| Lauren läks ära. |
 |
| Vasakul mu uus toanaabar Samuel. |
 |
| Mina ja Katy. |
 |
| Käisime pidutsemas. Selfie stick on teema! |
 |
| Meie gängi 7 liiget. |
 |
| Basseinipidu. |
 |
| Daydream'i vaateplatformil. |
