Friday, January 31, 2014

Kinni jäin

Tere! Wanaka on mind endasse imenud, siin on täpselt nii hea olla, et üldse ei taha ära minna tegelikult. Ma vbla sain Tuuli nõusse, et esmaspa-teisipa veedame lõunas kahes linnakeses, kus on pingviinid! Kui lahe see on eks!?
Piljardit, tuli välja, ma ikkagi natuke oskan mängida, sest neljapäevasel turniiril sain kolmanda koha, mis on väga hea. Tegelikult oleks võinud täitsa võita, aga ma olin poolfinaaliks kahjuks täpselt nii mitu õlut joonud, et vaenlane oli must parem. Kolmanda koha auhind oli 1 punkt liigatabelisse, kui keegi liiga võidab, saab ta auhinnaks langevarjuhüppe! Esimesed 2 kohta said muidugi sularaha, ma olen väga pettunud ja see tundub ebaaus! Pole viga, ma ühe korra proovin veel igaks juhuks. Siin on tegelikult nii, et piljard on igas baaris olemas ja kõik kogu aeg mängivad seda.
Eile mängisime pargis hirmsas leitsakus, mis siin nädala juba kestnud on, frisbigolfi. Lahutas meelt küll, aga hirmus palav oli. Eesmärk tänaseks on välja mõelda mingigi plaan järgmisteks nädalateks.
Palju õnne Dianale sünnipäevaks! Jess!
Pildiks tõestus minust kohalikus järves, üsna külm oli krt!

Wednesday, January 29, 2014

Piljard siin maal

Eile oli mul elu esimene piljarditurniir baaris nimega Gin and Raspberries. Ma kukkusin esimeses ringis välja, kuigi tegelikult olid kõik vastased võidetavad. Sain 3 korda proovida musta lüüa, aga ei läinud nah! Pole viga, täna on mu elu teine turniir baaris Woodyes, ma olen nii põnevil. Reeglid on siin tegelikult veidrad mõnes mõttes eks see mängis ka oma rolli mu kaotuses eks :)
Muud uudist hetkel ei ole, õunahooaeg algab Austraalias märtsis, aga ma päris nii kaua siin saareriigis ei hängi, võtan rahulikult, ei kiirusta, aga liigun ühel päeval edasi.
Pildiks saab hommikul sündinud merisea, keda ma õhtul pihus hoidsin. Veidralt karvane, ma tean!

Monday, January 27, 2014

Peatükk 1

Ma olen veel Wanakas, Tuuli magab, kuigi kell on kohe keskpäev. Võta nüüd kinni. Reisikaaslaste tutvustus on tegemata, tegelikult oli/on siin lisaks varem tutvustatud isale ja emale ka vanem õde Tuuli (pildil vasakul) ja noorem õde Moona (pildil keskel). Viimasena mainitu lahkus eile Londoni poole, ema-isa sõidavad Wellingtoni suunas ja varsti võite neid juba tuttavatel Tallinna tänavatel kohata.
Käisin Queenstownis ka, sealne atraktsioon FERGBURGER on oma kuulsust väärt ja 12 dollari eest saadud Cheddari juustuga burks oli ummehää. Olin suisa üllatunud, kui aus olla. Plaanid hetkel päris paigas ei ole, ma vist vaatan saare lõunatipu üle ja ühel päeval lendan Austraaliasse ära siit. Täpselt ei teagi, kuidas see välja hakkab nägema. A kui keegi mu häält tahab kuulda, siis mu hetkenumber on +64 22 420 9532 (nelikaksnull on sees, coolcool).
Piltidest on seekord puu otsas mu vanemate 3 last, Queenstownis burgerit nosimas ja mu uued sinised 8-taalased jalanõud. Aitäh, ailavju!

Saturday, January 25, 2014

Läbi! Tahaks veel veic

Ma olen tagasi oma neli päeva kestnud matkalt ema Tiiu, isa Kalle ja õe Moonaga. Kõik läks kenasti, tuju on hea, kokku sai käidud umbes 80 km üles ja alla, nähtud -3 kraadist tuult, kõrvetavat päikest, tormiiile ja läbitud puusani ulatuvaid jäiseid mägijõgesid. Uh see Uuz-Meremaa on väljanägemiselt fantastiline riik. Siin on see matkamine üldse asjalikult korraldatud: iga päev lõppes meil majakeses nimega "hut," kus olid olemas kraanid ja madratsitega narid ja ahi ja kuivatusnöörid ning mille eest tuli muidugi maksta, aga see hind oli täpselt kalli ja sümboolse piiril nii et keegi ei kurda. Rajad olid kõik hooldatud ja iga päev vaadatakse need üle, antakse ilmateade ja ollakse viisakad.
Tagasi Wanakasse jõudsime vihmaga kella nelja paiku, mis eilsest alates ei ole järgi jäänud (magusa poisina kleepun üle terve keha hihihi). Ja see päike ja külm on muide naha ära lõhkunud.
Teiseks heaks uudiseks on see, et ma avastasin viisi, kuidas Tuuli kaamerast, pildid bloggi saada nii et kvaliteet peaks olema parem, kui kunagi varem.
Teile nautimiseks (suvalises järjekorras): mina mäe tipus, mina liustikuga, mina jõel, matkajad rohus ja hunnitu vaade minu kodu ehk Shelter Rock hut'iga. Aitäh!

Tuesday, January 21, 2014

Waka-waka-Wanaka

Ma olen jõudnud Wanakasse, mis on kena küla suure järve ääres, mägede vahel ja siin elab Tuuli!!!1 Eile sai korraks ka baari vaadata, tutvusin järgnevate isikutega: Jamie, Alex, Kate, Doug, Ryan ja enne seda Tuuli majakaaslase Marioga. Äärmiselt suurepärane linn on ja hea soe ilm ja ma ei teagi hetkel paremat kohta, kus 22. jaanuaril olla ;) A fotokaid siin linnakeses ei müüda!
Täna sõidame Kalle, Tiiu ja Moonaga Glenorchi poole, et veeta 4 päeva ilma internetita mägedes. Nii et Supererki offlain!
Pildiks valisin oma ema
Fort Glacier'is, taustal pilves mäed.

Sunday, January 19, 2014

Nädalalõpp töötuna

Ega kui aus olla, siis palju vahepeal toimunud ei olegi. Eile saime auto, millega seni ainult mina sõitnud olen (muidu on vasakpoolne liiklus täiesti händlitav, aga kitsal kruusateel kurvi tagant tulnud punase volvo surusin ma ikkagi instinktiivselt endast vasakult mööda). Siin linnas nimega St. Arnaud toimus eile ka selline laat, mis kodumaal neverever poleks läbi läinud. Rahvast oli, putkasid oli, alkoholi võis kogu laadal ainult maitsta pakkuda nii et kogu see kamp, kes indiaanlast mussi tegemas vaatasid, olid täiesti kained haha. See toimus Rotoiti järve ääres muide, seal liikus ringi ka üks üheksa ja eks ma käisin ujumas ka, aga vesi oli täpselt nii külm, nagu selle üheksa tunded mu vastu ilmselt. Mäe otsa unutasin telefoni võtta, aga muidu oli u. 1500 m kõrge. Päike on jaanuarikuisest Tallinnast ikka natuke erinev, ma olen igast kohast, kuhu see peale on paistnud punaneee!
Pildiks mina, Tavott tervitab velgesid ja erx veic 1-2-300 poisse!

Saturday, January 18, 2014

Uuz-Meremaa laiffi

Nii, harin teid:
Nelson on Uuz-Meremaal väga oluline linn, kuna see on lõunasaare kõige tähtsam sadam, siin on kogu riigi lendude arvult kolmas lennujaam, riigi suurim õunatööstus ja teise maaailmasõja ajal toimus siin oioi kui palju (mingid lahingud noh ja). Väidetavalt on siin ka kogu Uuzi vanim tänav - ma kahtlustan pettust. Siin elab praegu u 70 kilo inimesi, aga see arv kasvab, sest rahvas tuleb Cristchurchist siia elama: lasevad maavärinal seal oma maja ära lõhkuda, võtavad kindlustuselt rutsi ja ehitavad Nelsoni rahulikku äärelinna omale ühekordse karpmaja. Linn on tglt kolmest linnas kokku kasvanud, aga kuna siin on peaaegu eranditult väga madalad eramajad, siis pindala on ilge jurakas.

Hindadest (arvestame, et ühe euru eest saab u 1,5 kohalikku dollarit):
Baaris õlu: 9 doltsi pint
Väljas praad ühele: al 20 taala
Poes nelipakk 0,33 õlli: 12-20 kulli
Alkoholiga on see jama, et riik tahab hästi palju aktsiisi, mistõttu isegi siin toodetud vein on pigem kallimapoolne.
Tehnika on natuke kallim, kui Eestis, mistõttu ka fotokat veel ei ole, aga riided on väga mõistliku hinnaga.
Inimsuhetele hinda ei pane, aga väga head on kõik, isegi tänaval tahavad nad teada, kuidas mul läheb. Vastan "Hi, good, how're you doing," isegi kui tegelt tahaks öelda muheda sarkasmiga: ä mis see sinu asi on ä. Käitun hästi!

Piltidest saab seekord 2. I pilt on lõputust ookeanirannast masside ja soolase veega. II pilt on mäe otsast, kust me merd otsisime.

Friday, January 17, 2014

Härra Nelsoni linnas

Nii ma olen ööpäeva Uuz-Meremaal (nii on õigem tõlge, kui Uus-...) Nelsonis olnud ja ringi vaadanud. Mis kõige veidram - tänavapildis puuduvad peaaegu täielikult neljad, viied ja kuued, kõike alla selle on muidugi natuke rohkem, kui üle selle, aga üllatus igatahes. Täna sai looduses käidud, lõunaks lambapitsa ja kohalik õlu, kui midagi valesti ei lähe, siis saan esimest korda elus varba ookeani pista. Kaugelt tundub muidugi natuke jahe. Vohh! See saladus muide, et siin maal head õlut pole, on e-v õige.
Homme siis juba autoroolis mägedele sõnumeid viimas.
Tervis on korras ja tervitan siinkohal oma (loodetavasti) igapäevaseid lugejaid Palki ja Sõjaprintsessi.

Thursday, January 16, 2014

Ma olen väga kaugel

Endiselt ei ole kaamerat saanud, aga see-eest on jalad Uuz-Meremaa pinda juba puutunud. Siin on hea soe suvi, väga ere päike ja ma olen 11 tundi tulevikus Eestiga võrreldes. Nii et kui tahate teada, mis õhtu toob, kribage privasse hähä!
See ilus pirakas linnuke maandus väga sujuvalt ja tõi mind Aasiast Aucklandi.

Reisikaaslased kaks

Sõitsime siis 9 tundi 40 Helsingist Hong-Kongi ja ootasime siin. Tahtsin teile kõigile teha väikese kingituse ja osta parem kaamera, aga siin olid küll kenad hinnad väga halva valikuga. Ma olen koos teiega õnnetu.
Nüüd rõõmusõnumid: mu teine reisikaaslane on mu ema Tiiu, kes nagu pildilt näha on seltskonna paharett! Lend Aucklandi alaku!

Wednesday, January 15, 2014

Reisikaaslasega

Lennukini on umbes täpselt 1 õlu aega, istume siin reisiseltskonnaga
Lotte mängunurgas. Seekord tutvustan teile oma isa Kallet. Vaadake ometi!

Tuesday, January 14, 2014

Sätin vaikselt

Siin on kogu mu maine vara, mis kaasa tuleb. Hambahari ei mahtunud pildile ja seljakas on sees magamiskott. Tunne igatahes on hea ja lend läheb vähem, kui 17 tunni pärast. 17:20 kui ma ei eksi hakkan reisima Helsingi poole, et sealt läbi Hong-Kongi reedeks Uus-Meremaale jõuda.
Otseselt ei muretse, aga kuidagi rusuv on ikka. Ässalt, ailavju!