Olen su juurde teel

Oi! See kõik algas reedel, kui ma istusin umbes kell 10 hommikul oma autosse ja alustasin 891 km pikkust teekonda Sydneyst Melbourne'i. Me (autoga) pidasime vastu ja jõudsime koos päikeseloojanguga lõunarannikule. Parkisin ära, helistasin läbi 11 hostelit ja lõpuks aitas Mari-Liis mul hoopis pargi leida, kus ma tagaistmel öö veetsin. Minu jaoks täiesti arusaamatu, kuidas suures linnas ei leidu üheks ööks voodit. Äriidee! Aga ega hullu polnud midagi: talvemüts pähe, kindad ja pusa, 3 lonksu viskit ja magasin 7 tundi jutti. Ärkasin kangekaelsena, aga mitte väga nii et ma olen nõus seda vajadusel uuesti tegema.
Päeva veetsin siin-seal tolgendades ehk käisin nii botaanikaaias, Etihad'i staadioni juures, rahvusgaleriis kui ka igal kesklinna tänaval. Lõpuks istusime Mari-Liisi ja Henriga jõe äärde pooleks tunniks ja siis tulingi praami peale. Enne veel käisin Hungry Jack's'is, mis on tegelikult Burger King, aga väidetavalt kukkus Burger King oma nimega siinmaal täiesti läbi ja meeleheitlikult prooviti näljase Jaagu nimega, millega totakad austraallased rohkem nõus olid. Veider!
Igatahes jõudsin 13-tunnisele praamiretkele Melbourne'ist Devonporti ehk olen nüüd Tasmaanias! See oli põmst nagu Tallinn-Stockholm kruiis, aga palju väiksem laev ja kui ma Rootsi kruiisi eest olen harjunud tasuma kinkakaardiga, siis see pilet koos autoga oli 295 kohalikku kulli. Jõhker! Lennuk oleks sott maksnud. Täna oli esimene tööpäev ka, sellest järgmine kord, vaatab mis homne toob.
Pilte lõuna suurimast linnast ja laevalt! Ailavju!

Käisin loomaaias

Ma ei tea, kes teab, aga Sydney loomaaed on fantastilise asukohaga. Sõitsime autoga umbes 10 minutit sinna, see asub ühel mägisel poolsaarel, kust on kogu linnale (k.a. ooperimaja ja sild) imeline vaade. Loomi oli pigem palju, nägin teiste seas ka järgmisi isendeid: kaelkirjak, känguru, koaala, maailma mürgiseim madu, tiiger, elevant, vombat, siil, pelikan jpm. Puudus täielikult näiteks olend hüään!? See võttis kokku aega umbes 5 tundi, aga oli seda väärt. Nägin ka hülgešõud ja vabalt lendavate lindude etendust. Viimane oli päris humoorikas: üks akt oli, et papagoi lendas publikus ühe tüdruku juurde, kes ühedollarilist münti näpuvahel hoidis, võttis selle ära ja viis peremehe taskusse. Ja siis küsis, et suuremat väljakutset oleks vaja, kellel 20ne taskus on? Haaha!
Ilmad on siin väga halvad olnud nii et õues väga palju ringi käinud polegi. Plaan on ülehomme ehk reedel võtta ette paiku 10-tunnine autosõit Melbourne'i, et sealt laupäeva õhtul Tasmaania praami peale minna. Loodan, et mu valge kaunitar peab vastu. Usku! Lootust!
PS! Algatan autole nime valimise konkursi, kus parima kutsungi pakkuja saab postkaardi enda valitud aadressile!
Piltidest saab loomaaeda :) Ailavju!

Sünnipäevanädal

Pagan, jälle pole mitu päeva kirjutanud. Alustame siis sealt kus pooleli jäi. Kolmapäeval käisin Manlyl, mis on üks linnaosa, kus väidetavalt elavad hipsterid, kellel pole kunagi vaja kesklinna tulla, sest neil on seal kõik olemas hah! Lisaks on seal üks massiivne plääž ja üsna soliidse mulje jättis see kõik. Sõit sinna praamiga, sõit tagasi ka. A see praam pole nagu praam, see on siuke väiksem ühistranspordi laevuke. Neljapäeval käisin Bondi's! See on see kõige kuulsam rannakoht siin Sydneys ja seal oli tõesti ilus. Oli tunne, nagu oleks kuskil väiksemas kohas, mitte keset suurlinna ja see mulle meeldis. Reedel ei teinud suurt midagi, sest jalad olid niiiiiiiii väsinud kogu jalutamisest ja kuigi oli sõbrapäev, siis suurt pidu ei pidanud. Väga rahustav!
Ja kätte ta jõudiski, laupäev ja minu sünnipäev woop woop! Ärkasin hommikul vara, et minna ühte autot vaatama. Plaan oli käia loomaaias, aga see jäi väga halva ilma tõttu ära. Siin sadas vihma, ise südasuvi! Võta nüüd kinni. Igatahes vaatasin kinos filmi Robocop (kino hinnad on siin riigis meeletud), mida julgen soovitada ja pärast seda kinkisin iseendale sünnipäevaks auto! Ma olin seda väärt. See on väike ja kompaktne, säästlik, valge, väga tubli ja sellel on kreizi subwoofer pagasnikus! Ja kuigi ma ostsin selle müüja sõnul "kõige kallimast linnast maailmas," siis tegelikult ei olnud hinnal väga vigagi. Kingitud hobuse suhu ei vaadata nii et rohkem sellest ei räägi. Kallis on siin riigis autot omada hoopis, pooleaastane kohustuslik kindlustus ja registreerimine maksab peaaegu 600 kulli!
Auto ostetud, suundusime mängima piljardit. Sealt viis elu meid edasi aasia bbq restorani, kus sai oma laua peal ise grillida all you can eat liha ja mereande, ja veel edasi minu soovil bowlingusse, aga tegelikult jõudsime tõelisse lõbutehasesse, kus sai 4 tundi piiramatut bowlingut, lasertag'i ja toorest fun'i! Siuke koht: klubimuss, neoonvärvid, soodsad coronad, korralikud rajad ja üllatavalt suur lasertag'i ruum. Ma olin väga rahul. Pärast koju ja magama!
Nii ta käib ja kui uudiseid on, siis annan kohe teada! Piltidest proovin uuesti vaadet sillalt, õhtusöök, erinevad rannad, udune hämar bowlingusaal ja mu auto! Aitäh, ailavju! ps mu kohalik number on +61 432 844 057.

Teisipäev

Tere! Ilusat teisipäeva, mul oli pigem ilus. Elan muide Tunny juures praegu, ta on mu õe Moona ekspeika nii et natukene on veider, aga me mõlemad händlime väga hästi ära ja Moona on ka rahul ma olen kindel. Igatahes on mul bürokraatia asjad aetud ja järgneb nädal niisama ootamist põmst, siis saab tegutsema hakata. Jalutasime mõned tunnid niisama, vaatasime ringi, käisime botaanikaaias ja niisama kenades kohtades. Õhtul kohtusin oma endise töökaaslase Triinuga ühes baaris, see oli värskendav pärast palavat päeva. Siinse dollari kurss on umbes täpselt sama, mis Uuz-Meremaal, aga konverteerituna on hinnad e-v samad, ilmselt näpuotsatäie kallimad. Nt õllepint keskmises baaris on 6-9 dollarit. Luban paremaks hakata ja võimalusel kirjutan ikka!
Piltidest saab vaate sillalt, mina paharetina ja botaanikaaia.

Dingode maale jõudsin

No tere! Ma olen uues riigis ja uues linnas, see on Austraalia ja Sydney! Jõudsin eile õhtupoolikul, siin oli meeletu leitsak, ma ei mõtle, nagu lihtsalt väga hea ja soe, vaid üle 30 kraadi ja ookeani pärast väga niiske! Õudne ma ütlen! Wankast lahkumine oli väga raske, poetasin ausalt paar pisarat, aga sain tulema. Fantastiline koht ja väga head inimesed, imeline aeg. Jään igatsema Jamiet, Dougi, Elizabethi, Dave'i, Tommyt, Tomi ja muidugi Tuulit.
Lennufirmaks siia oli Qantas, kui see nii kirjutatakse, see on Austraaliast ja pigem soovitan. Ainus häiriv asi oli, et stjuuardessid olid täitsa vanad, nagu ikka 40+, aga toiduks sain kartuliputru veiseliha ja salatiga, joogiks sain õlut ja veini. Erinevalt Air New Zealandist (mis seni on mu lemmik lennufirma) oli neil range 1-jook-korraga poliitika nii et kahte õlut võrrelda samaaegselt ei saanud. Igal juhul möödus umbes 3-tunnine lend vahejuhtumiteta ja immigreerumine Austraaliasse oli lihtsam, kui ma arvasin. Mitte keegi veel mu viisa kohta midagi küsinud ei ole igatahes, aga ma olen riigis sees. Hinnad on natuke kõrgemad, kui Uuz-Meremaal, aga erinevus ei ole drastiline, ma hindadest kirjutan tulevikus. Homme tuleb uus postitus, mõtlesin, et annan korraks teada, kuidas on.
Piltideks esimest korda kaadrid mu uuest kaamerast, loodan, et kvaliteet rokib ja kõik on hea. Saab nii Queenstowni kui Sydneyt kui ka Wanakat. Täpselt erinevas järjekorras muidugi, ups. 
Ailavju

Piinlik paus

Tere! Palun vabandust, ma jätsin blogi korraks täiesti kõrvale ja ei ole päris mitu päeva mitte midagi kirjutanud, väga piinlik on. Aga alustame:
1. Ostsin kaamera, selleks on Canon Powershot SX280 HS. Teeb imelisi pilte, on natuke suurem, kui tahaks, aga väga hea. Ailavit!
2. Bussisõidud siin riigis on imeliselt korraldatud. Hinnad on natuke kallimad, kui kodumaal, aga 4,5 tunnise sõidu eest 45 maksta ei ole väga hull. Käisin bussiga nimelt Dunedinis, aga see on punkt 3. Igatahes, ostes piletit küsivad nad nime ja telefoninumbrit ja kui sa juhuslikult õigel ajal kohal ei ole, siis helistavad ja muretsevad nii et keegi maha ei jää. Ma tegelikult teel sinna peaaegu jäin, sest õige buss oli päev varem avarii teinud ja varubussil polnud silti. Lõbus lugu: istusin Tuuliga bussipeatuses, tuli üks suitsetav mees, tšättisime ilmast ja ta mõnitas natuke mu kooruvat nina ning lahkus oma bussiga. Umbes 3 minuti pärast tuli tagasi ja küsis ega mina juhuslikult Öörki pole, kes Dunedini minna tahab. Vastasin jaatavalt ja istusin esipingile, kus terve tee lobisesime. Härra oli rassist ja väga naljakas pealegi, ütles, et nad kolisid kunagi perega Queenstownist ära, sest isa oli kahte asiaati näinud. Haha! Ja et ainus kiskja, keda Uuz-Meremaal karta, on eksnaine. Haha!
3. Käisin linnas nimega Dunedin (hääldus: daniidn (veider)), see asub kagurannikul ja neil on ülikool, pingviinid ja albatrossid. Sõit sinna oli väga tore, ööbisin 25-taalases hostelis naridega toas ja väga puhas-ilus koht see ei olnud, aga polnud eriti viga. Jõudsin õhtul, jalutasin ringi, hommikul küsisin infopunktist, kas on reaalne, et ma näen pingviine ja õhtuks jõuan tagasi Wanakasse, vastati ei. Šanss oli, et ühe sajadollarise paadisõiduga näen mõnda nii et võtsin selle! Sõit oli tore, veetsin päeva nelja tavalise (loe: rumala) ameeriklasega ja nägin imelisi asju, nagu merilõvid rannal, hiiglaslikud albatrossid ülelennul, hülged hüppamas 2 meetrit laevast eemal, imelised vaated jpm. Minust laeval pilti pole, sest ameeriklane Suzie ei osanud mu kaamerat kasutada ja ma avastasin selle alles tagasiteel bussis. Haaha!
4. Elu Wanakas on endiselt fantastiline, eile oli taas piljarditurniir, kus ma ei osanud mitte midagi. Olin päikesepistes, värisesin ja kaotasin esimeses ringis Dave'ile, kes lõpuks võitis nii et väga piinlik polegi. Järv on ikka külm ja mäed ikka kõrged. Käisin ühel õhtusöögipeol kanaadalase juures, olen palju jalutanud ja tutvunud mitme inimesega.
5. Ülehomme juba läheb lennuk Austraaliasse, ma ei ole selleks valmis.
Piltidest on valik Dunedinit ja Wanakat, kusjuures viimasel on näha ka mu imeline päevitus. Vabandan pika postituse pärast ja luban tulevikus parem inimene olla. Ailavju!

Festivaaaaal

Juhtus nii, et käisin eile festivalil hoopis.
Selleks oli kohalik ja kümnendat või 12ndat korda järve kaldal toimunud Wanaka Rippon festival, mis minu arvates oli siuke reggae ja funk muusika festival, ma ei kujuta ette, mis stiil ametlik on. Esinesid Uuz-Meremaa bändid, keda loodeti vaatama saada 4000 inimest, aga kindlasti nii palju ei olnud. Õhtu naelaks oli kõige kuulsam ansambel, kelle pärast vist paljud üldse endid kohale vedasid, Fat Freddy's Drop, ma usun, et seda saab juutuubist leida, kui huvi on. Muss kõlas muidu väga hästi ja kuigi festival päris festivali mõõtu oma ühe lavaga välja ei andnud, saab siiski vähemalt 8 punkti. See algas juba keskpäeval, ma jõudsin 4 tundi hiljem, sest ma algselt ei plaaninud minna ja kui ma juba teel olin, siis eksisin korraks ära ja kaotasin umbes tunni veel krt. Hind oli väga soolane, ma sain natuke allahindlust, sest algus oli ammu möödas, aga siiski maksis 100 dollarit vot.
Piltideks mina festivalil, festival, teel festivalile eksinuna ja kanaadalasest festarikaaslane Elizabeth. 
Aitäh