 |
| Vaade saartele. |
 |
| Erki, Remy ja Drew autos. |
Ma tean, et ma ei ole ammu kirjutanud ja mul on natuke piinlik. Samas kui aus olla, siis on päevad vennad ja kui ei ole, siis on need midagi erakordset! Viimase enam kui kuu jooksul on erakordseid päevi olnud oma paari nädala jagu - kõige meeldejäävamad olid päevad, kui libaema ja libaisa Tasmaaniast külla tulid.
 |
| Jalutan rannal. |
Alustagem siis kohe aprilli lõpust. Sai pulli ja nalja ja eks elu oli ikka nagu ta olema pidi - töö, lõbu, töö ja vabad päevad. Kord sõitsime Drew'ga mandri poole ja prantslane Remy küsis, mis teeme. Me vastasime "lähme autoga sõitma" - ta tuli kaasa. Rentisime endale džiibi ja lihtsalt et oleks kõigile teada, siis Wrangler on kõige ebamugavam auto, mille roolis ma kunagi istunud olen. Isegi pagana golfikäru on parem. Sõitsime siis läbi Queensland'i roheluse ja kuumuse ilusaid kohti vaatama ning kae-kae leidsimegi ennast Hideaway Bay juurest jalgupidi soolases ookeanivees. Sellised retki on paar tükki veel olnud, kus nii muuseas kusagilt nii auto kui ka reisikaaslased saab ja siis sõidame!
Kuhu ma siis nüüd jäingi? Ah jaa! Pärast seda sõitu järgnes raditsiooniline 5 päeva tööl ja oligi käes järgmine nädalavahetus. See tõi endaga kaasa järjekordsed üritused, millest tähtsamad olid ehk siiski päevad, kui Drew ema-isa külla tulid. Me proovisime neile ikka nii palju näidata ja tegusid teha, kui me oskasime ja nii me sinna taevasse sattusimegi.
Mina, Drew, Leo ja Olivia läksime ühel hommikul maismaale, kus valge mikrobuss meid peale korjas ja lähedalasuvale lennuväljale viis. Ja usu või ära usu, aga seal me siis 14000 jala kõrguselt lennukist välja hüppasimegi. Ma olen üsna kindel, et ilusamat kohta, kui Whitsundays'i saarestik langevarjuhüppeks valida ei ole võimalik. Mingil põhjusel ma isegi ei värisenud enne vabalangemist ja ma arvan, et see on ainult sellepärast, et kõrgusega mul probleeme pole ja langevari meigib vähemalt mu peas senssi. Igal juhul oli see elumuutev kogemus - 74 imeilusat saart silme ees, horisondil särav päikene ja pilvepiir. Oh see oli imeline! Ma oleks videod ja asjad ka ostnud, aga totakalt kalliks oleks läinud. Libaisa Leo oli piisavalt rikas, et video ja pildid enda tarbeks soetada, aga ma tegin koopia! Maandusime kohe Airlie Beach'i sadama kõrvale, kus Leo naeratus kõrvuni ulatus ja järgmised paar päeva ei saanud keegi seda ta suult ära pühkida.
See tehtud oli tuju nii hea, et koju tagasi ja kiire õhtusöök kohalikus restoranis "Mermaids," siis väike drink ja koju magama ära. Nad olid siin kokku 4 päeav nii et seiklusi on veel tulemas ehk ma kirjutan kohe teise postituse veel!
Ailavju™
 |
| Leo kukub maa poole - taustal minu praegune kodu. |
 |
| Perekonna kokkutulek. |
 |
| Pähklit tahtsin. |
 |
| Šefid veljed? Rentisime auto "Jeep Wrangler" |
 |
| Koduteel Drew ja Oliviaga. |
 |
| "Kui ma õlale koputan, siis KÄED ÜLES!" |
 |
| Kõige parempoolsem on Olivia. |
Väga äge - langevarjukas Aussiemaal!
ReplyDelete