Wednesday, July 16, 2014

Kuurort on puhkuseks

Olen ainsa lumega mäe otsas. Vasakul all kookonis on Charlie.
Talv on täies hoos ja 2 nädalat erinevate osariikide koolivaheaegu on möödas. Olid väga kiired ja pingelised ajad, sest noored inimesed on pigem natuke ebameeldivad, eriti kui neile pisut vägijooki sisse on pandud. Ja selliseid oli vist tuhandeid...
Õnneks sai sellega ühele poole ja mõnda aega peaksid kuurorti külastama meeldivad perekonnad, rikkad asiaadid ja töötud hariduseta noorukid. Miks ma kirjutanud pole? Mul ei ole ausalt sellist hetke olnud, kuna ma küsisin tööl endale mõne lisavahetuse ja see arvutati ümber nii, et ma olen iga päev seal hotellis, naeratus suul. Seni veel pean vastu, aga vahel tahaks natuke vaba aega ka. See tuleb augusti alguses!
Tellisin Ebayst uued prillid.
Lumelauaga sõitsin viimati pärast kolmepäevast pausi eile. See sõit jäi muidugi väga lühikeseks, sest me otsustasime Charlie'ga, et kuigi me kumbki kõige paremad lumelaudurid pole, teeme mõne kiire sõidu enne tööleminekut. Mul läks hästi, aga vaene sõbranna rebestas oma põlve meniski ära (kui see on õige eestikeelne diagnoos). Järgneb kuni 2 kuud karke, aga loodetavasti on nädalaga korras. Ma täpselt ei teagi, kuidas see juhtus, aga igal juhul jäi lumelaua nina jäisesse pinnasesse kinni ja tõmbas ta ülepeakaela pikali. Õnneks nägi seda üks lumelauakooli instruktor ja käis tšekkis asja üle, andis lumepatrullile teada ja pisike Charlie toimetati esmaabi saama. Mina pidin ta õnnetuseks hülgama ja lippasin tööle... Andestan iseendale!
Kõige õnnetum oli kogu asja juures see, et siin oli järjest 3 maailma kõige ilusamat ilma ilmselt sel hooajal, aga kahel neist olin ma täpselt sellise vahetuse tööl, kus liftid töötasid ja kolmandal juhtus see väike õnnetus juba esimesel laskumisel. Kuna ma ennast professionaalse lauatajana nagunii ei näe, siis pole viga, et palju sõita ei saa.
Täna tuli esimest korda täielik koduigatsus peale. Sain kirja oma emalt ja Birgitilt ning Moona jõudis Eestisse (saladus!), kus on südasuvi, sõbrad ja mõnus. Ei usu, et see tunne väga kaua kestab, sest tegelikult on siin ka hea, aga võttis korraks härdaks!
Ailavju! Proovin tihemini kirjutada.
Näpp. Minu õppetund - ei pildista teise õnnetust!



No comments:

Post a Comment