Lihtne juuli algus

Jack, Erki ja Cameron - sõitsime liftiga

See on nüüd käes - päris talvehooaeg tohutu arvu inimeste ja suure lumega. Kui täna ei oleks umbes pluss viis kraadi, siis sajaks tiheda vihma asemel ilusat valget lund. Aga "what to do?" Ega siin suuri vahejuhtumeid olnud ei ole. Me ikka käime sõidame lumelauaga, vestleme teleka ees ja töötame. Elu on natuke lihtsamaks muutunud, sest asjadega harjub vaikselt juba ära.

Kevadine tume õlu

Käisin üle pika aja jälle all linnas, kust seekord suuri oste ei teinud (ainult pisut toiduaineid), aga kevadise päikese käes jõime Triinuga ühed Guinness'id. Vohh! See osa, kus mäe otsas on meeter lund ja jalamil hele päikesepaiste on pisut veider. Aga kui siinne Jumal nii tahab, siis olgu..

Igatahes olen proovinud võimalikult palju lumelauaga sõita ja täna ei kukkunud enam mitte ühtegi korda. Ilmselt oleks see natuke hiljem juhtunud, aga kuna ma oma klambri natuke ära lõhkusin, siis pidin varakult koju tulema. Natuke oli hea meel ka, sest tunni ajaga oli tunne, nagu vett täis ämbrisse topitud hiirel. Muuseas tellisin endale internetist lumelauaprillid ka, aga need on juba 4 päeva hiljaks jäänud. Väga põnev! Kirjutasin müüjale lootuses, et ta äkki ikkagi suudab need kohale toimetada.

Vasakult: Drew, Brie, Roza, Cam

Lubasin just Drew Donald Duncan'ile, et kirjutan temast ühe lõigu. Ta on siinne ööaudiitor ehk inimene, kelle pärast pean mina 2 ööd nädalas üleval olema, et tema puhata saaks. Hea poiss muid, ta on pärit Tasmaaniast ja tal on nii palju energiat, et mine hulluks. Ma ei tea, kust ta selle võtab. Kuna talle need 2 vaba ööd peab andma, siis tunnen mina ennast kolm päeva nädalas, nagu oleks poolpohmell - uni, rammestus, hajevilolek ja see kõik lihtsalt seetõttu, et unerütm käib äärmusest äärmusesse. Igatahes on siin tegelikult nii, et vanuse poolest saab töötajad jagada kahte gruppi - on 20-22 aastased ja siis 26+, kusjuures nii uskumatu, nagu see ka pole, on gruppide suurused üsna võrdsed. Teiseks huvitavaks inimeseks valisin täna Suki (pilt puudub veel), kes on Hong Kongist ja oskab sealset kantoni keelt. Tõlkis siin ükspäev mu nime enda keelde, see oli üks väga naljakas üritus. Istusime köögis laua taga ja üritasime teineteiselt õpetada. Talle jäi paremini külge, sest need hieroglüüfid ei meigi minu jaoks praegu veel mitte mingit senssi.

Ma proovisin siin ükspäev pilte ka teha, aga kuna ma terve kolmapäevase ilusa ilma maha magasin, siis jään ikka natuke võlgu. Palun vabandust, ma proovin end iga päev parandada.

Nüüd aga kiire dušš, väike šeiv ja viikarid jalga! Elagu tööpäev! Ailavju!

Mina kantoni keeles: Ürt-Jõud-Huvitav Supp-Müük-Riis

Kui mägi pilves pole, on ilus