- SUPERERKI SEIKLUSED -: Väike saar nimega Päevaunelm

Whitheaven'i saarestik.

Theräm, oled kodus?

Teisipäeva varahommik oli see päev, kui ma Melbourne'ist lennukiga tulles Hamilton Island'il maandusin. See saar on üks 74st (kui ma ei eksi) Whitsunday saarestikku kuuluv maatükike ja sealt saab praamiga edasi siia ja sinna - minu sihtpunktiks oli Daydream Island. Esimene päev möödus kiiresti ja lõbusalt, sest sel hetkel oli siin veel tööl Mount Bullerist tuttav Poola päritolu Damian. Pärast sisseseadmist käisime jetidega ookeani peale sõitmas ja ma ei oleks kunagi osanud arvata, et sellega nii palju pulli võib saada. Kiiresti siuh-säuh mööda siledat vett, kurv paremale, siis vasakule ja karmauhti ülepeakaela vette. Head ajad!

Kolmapäeval oli mul sissejuhatav loeng, kus räägiti ära, kes, kus ja millal, kellega milleks ja kuidas jne. Järgnes grillpidu uutele töötajatele (meid oli 8) ja pärast seda üsna kohe magama ära, sest esimene tööpäev algas ikkagi kell 7 hommikul! Daydream Island on 1,1 km pikk ja 400m lai ning ongi lihtsalt kuurortsaar. Hotellis on 296 numbrituba, saarele mahub veel mõni kohvik, restoran, bassein ja töötajata majutus. Ma elan Matt'iga ühes toas, vanas hotellis, kust tööle ehk saare peamisse hotelli on umbes 10 minutine jalutuskäik.

Vahepeal mainin ära, et see ilm siin on päriselt palav. Ma elan muidu +30 kraadi sooja üle, aga siin on see ilmateade selline, et "temperatuur +30, tundub, nagu +39" - ja proovi siis midagi teha. Hotelli fuajees kliimaseadet ka pole nii et töötan palavuses, aga mulle endiselt veel meeldib. Kuna tube on palju, on ka inimesi palju ja kuna see on täielik puhkuse ja mesinädalatekuurort, siis on kõik nii rahulikud ja juba saabudes heas meeleolus. Vaikselt hakkan asjadest juba aru saama ka ning enesekindlus kasvab iga vahetusega. Varsti olen saare respakunn!

Kuna ma olen pärast saabumist iga päev ainult töötanud, siis ei ole jõudnud ega saanud palju ilusaid pilte teha, ma palun vabandust ja proovin oma kahe vaba päevaga end kokku võtta. Aga võin läbi oma silmade öelda, et kängurud on igal pool, saar kubiseb sisalikest ja imeilusad valged kakaduud on iga nurga peal. Natuke võib vist öelda küll, et on paradiisisaar - päike, ookean, soe ja muretu.

Töötajaid on kokku umbes 250 ja ütlen ausalt ära, et kuigi kohe saab nädal täis, siis ma ei ole neid kõiki isegi näinud. Julgen öelda, et keskmine töötaja on 23-aastane, pärit Queenslandist ja kui asiaatidest majakoristajad välja jätta, siis on pigem ilus valgenahkne tütarlaps, kes näeb oma vanuse kohta pigem halb välja. Ma ei tea, mis jama sellega on, tuleb vist ära harjuda.