Tahaks mägede kuningas olla

Mina magan siin, aga sõber mahuks ka, kui vaja

Brie tehtud sünnipäevatort Svenile

On teisipäeva õhtu, ma istun oma koikul ja valmistun kiireks dušiks, millele järgneb kogu maja õhtusöök ja kell 23:30 algav öövahetus. Natuke olen põnevil, aga see töö asi pisut pärsib täna mu päeva muutumist "elu parimaks." See maja, mida ma mainisin, tähendab töötajatele mõeldud elamist, kus on kokku 12 tuba, millest 2 on kahekohalised, ülejäänutesse mahub 4 inimest ja umbes pool rahvast on kohal. Maja ise on vana, aga väga-väga kodune, ma ei oska isegi pahane olla, kui siin sahtel katki on või dušist mõni sekund sooja vett ei tule. Magan toas 1, uksest sisenedes alumises voodis vasakut kätt. Mu kohal ei ela kedagi, üle vahekäigu magab alumises naris Sven ja ülemises Khale.

Kuigi tegemist on hostelilaadse majaga (mis minu peas tähendab ühiskööki, pesu- ja tualetivahendeid koridoris ja külg külje kõrval elamist), on siin äärmiselt tore. Meie majas ei ela ühtegi jobu ja kõik peale nelja eestlase on Austraaliast. Siin mäe otsas on kokku vist hetkel 7 eestlast ja rohkem mitte ühtegi võõrast rahvust, aga ma päris kindel pole.

Töökoht asub kodust jalutuskäigu kaugusel: sinnaminek võtab aega umbes 5 minutit, tagasitulek 8, sest mägi on vastu! Iga kord enne tööleminekut panen ma jalga viigipüksid ja selga koleda rohelise särgi, mis on vist ainus asi, mis mulle mu töö juures ei meeldi. Kuni pühapäevani toimus treening, eile olin esimest korda täiesti üksinda Chalet' vastuvõtus ja ei läks ilma suuremate vahejuhtumiteta. Üksi olles on see pluss, et kui midagi peab tegema, siis ega kellegi käest küsida ei ole, aga olukord peab lahenduse saama. Sain aru, et kõik veel selge pole, aga kui häda käes on, siis nii palju ma seda süsteemi tunnen, et asjad jonksu ajada (eeldusel, et väga kiire pole). Kui selliseid päevi oleks nüüd nädala jooksul rohkem, siis saaks kiirel ajal ka tubli olla. Inimeste uudishimu täiesti rändom asjade vastu on ikka veider, aga mu töönimetus eeldab, et ma tean kõiki vastuseid.

Eile sadas lörtsi ja see oli esimene looduslik lumelaadne toode, mida ma austraalias näinud olen. Mis tulemus oli - ilm äärmiselt märg ja külm, jalgealune libe ja hommikuks jälle maa must. Sellega lõpetan postituse ja loodetavasti peagi-peagi juba kirjutan uuesti. Ailavju!

Kunst seinal

Tulin hommikul töölt - kellatorn udus