 |
| Pilvede kõrgusel |
Esiteks vabandan tekkinud pausi pärast. Põhjus oli lihtne - mul puudus internet, millega blogi uuendada. Täna sain endale kaasaskantava mobiilse andmeside karbikese, mis tundub üsna asjalik. Sellega saab isegi pilte üles laadida ja puha! Samas ikka mõttetult kallis on see $50 kolme gigabaidi eest, aga "what to do?".
Maikuu lõppes minu jaoks sellega, et sõitsime Mount Buller'i-nimelise mäe otsa. See on 1820 meetri kõrgune küngas, mis asub keset rahvusparki, aga seaduseaugu kaudu on mägi erakätes ja siin toimib suusakuurort. Iseenesest on tegemist imelise ja väga populaarse kohaga, aga kuna lund ei ole ega tule veel vist lähema nädala-kahe jooksul, siis on natuke nüri. Inimesi ei ole, mis tähendab, et tööl eriti tegus pole - ainult töötajad jauravad mööda külatänavaid.
 |
| Lund pole - ilm on pilves |
Küla ise on ilus ja väike - siin on igasuguseid kalleid ja vähem kalleid majutusasutusi, aga mõned majad on ära ostetud ja inimesed kasutavad neid e-v suvilatena. See on muidugi ainult väga rikaste lõbu.
Lähim asustatud punkt on Mansfield, kuhu toimub 3 korda päevas tunniajane sõit tasuta bussiga (töötajatele) ja mis on väiksem, kui Rapla. Mõned korrad olen sinna sattunud, aga ega tegelikult eriti asja pole, sest siin on kõik poed-kohvikud olemas ja ega ajakulu tõttu ka väga ei kipu.
Mina töötan hotellis Grand Mercure Chalet, mis on siinsetest kõige peenem ja kallim. Ametinimetuselt olen ma DM ehk Duty Manager ehk Front Desk Supervisor, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et otseselt alluvaid mul veel ei ole, aga ma vastutan oma vahetuse ajal kõige eest, mis toimub, võtan vastu raha ja täidan vajaliku paberimajanduse. Teisisõnu pean ma teadma kõigest kõike ja kui ei tea, siis pean oskama leida vastuse. 5 päeva jooksul toimusid treeningvahetused, järgnes 1 vaba päev, järgneb 2 öövahetust (eile oli esimene, täna on teine), kus kontrollin päeval tehtud tööd ja sisestan andmed süsteemi, pärast mida on vaba päev ja 5 päeva päris tööd. Väga raske on see algus, sest minu jaoks on see esimene asjalik ingliskeelse keskkonnaga töö ja absoluutselt kõik on uus. Räägitakse, et kahe nädalaga peaks enam-vähem piisavalt selge olema, et ennast 100% kindlalt tunda.
Järgmised 2 nädalat on juttude järgi lihtsalt nina nokkimine, sest usu-või-ära-usu, aga inimesed ei taha eriti suusakuurortisse tulla, kui lund pole. Minu õnneks peab alati keegi hotellis olema, mis tähendab, et töötunnid saab kirja ja igal teisipäeval tiksub üks summa mu pangakontole. See kõik tähendab aga seda, et vaba aega on rohkem ja kohe-varsti kirjutan veel ja põhjalikumalt! Praegu aga kiired ettevalmistused ja siis restorani Sveni sünnipäeva puhul. Pidu läheb ilmselt pikalt, mina pean kell 23:30 viikarites 8 tunniks hotelli minema.
Ässalt! Võõraks ei jää! Ailavju!
Meeldetuletus iseendale: Ma pean rohkem pildistama hakkama, muidu on kellad!
 |
| Keskpäeval pilvi pole |
 |
| Pärast saab suusatada |
No comments:
Post a Comment