Neli päeva suvises lumes

Käisin Chamois ja Stirling ristmikul.

Clarence the snowman

Ma olen elus! Kael on kange, põlved ja sabakont valutavad, randmed on hellad ja pöial on vigastatud, aga... Ma ei anna alla! Ühel päeval sõidan ma mäe otsast lumelaual alla nii, et ei kuku mitte ühtegi korda! Lund siin jagub ja masinatega tehakse veel juurde ka juhuks, kui paar päeva peaks plusskraade, vihma ja päikest tulema.

Ma olen viimased 3 päeva veetnud nii palju mäe peal, kui jaksab ja ausaltöeldes on mu lumelauaskillid paranenud, aga ega ma sõita ikka veel ei oska. Oma lumelaua ja püksid sain ma hotelli keldrist, kuhu keegi hea inimene need eelmisel hooajal jätnud oli. Ostsin Cameronilt sidemed, Mansfieldist supersoodushinnaga jope ja saapad, Jackilt laenasin prillid, sest ta võitis just uued ja kuigi ma ei ole üldse kõige lahedam kutt mäel, siis pulli saab ja tore on!

Paar päeva tagasi juhtus kole tragöödia, kui üks seitsmeaastane poiss jäi katuselt kukkuva lume alla ja kuigi teda hakati umbes kohe otsima, läks oma kaks tundi aega enne kui ta lämbununa leiti. Väga traagiline ja kurb lugu - poiss oli esimest korda lumes mängimas. Õudne mõelda kohe!

Tervis on korras ja töö käib täiega hooga, kuna lastel on 3 nädalat talvevaheaega. Kõik, kes minuga koos vastuvõtus töötavad, on nüüd kohal ja kuigi 2 neist on väga ebasümpaatsed, siis kogu gäng kokku saab ikka 8 punkti. Töö jaoks pidi tegema ka induktsiooni, kus ma allkirjstasin dokumendi, mille sisuks oli näiteks see, et kui ma midagi tõsta tahan, pean ma kasutama oma jalgu, mitte selga ja enne tegutsemist veenduma, et teekond sihtpunkti on vaba. Naljakaid pabereid mõeldakse siin riigis ikka välja.

Ma proovin uusi pilte ka teha, aga see on keeruline, sest õues ainult sajab ja mu kallis fotokas ei armasta niiskust. Kolmapäevaks loodetakse kuiva ilma, äkki siis saab midagi natuke klõpsida. Soovitan igal juhul ootama hakata - kui kõik hästi läheb, tulevad need kaadrid loodetavasti imelised.

Käisin eile linnas ka, see on tunni aja kaugusel, nagu ma varemgi kirjutasin. Naljakas on see, et siin üleval on meeter lund ja kraadid alla nulli, aga Mansfield'is jalutan ikka hõlmad eest lahti, nagu kunn. Aga linn ise on hästi armas. Natuke on arusaamatu, kuidas ikkagi selline koht, kus on kohvikuid rohkem, kui elanikke ja poed müüvad ainult talvevarustust, üldse aastaringselt ennast ära elatab. 

Olge tulblid, vaadake jalkat ja ma natuke loodan, et Eesti suvi ilma minuta nii imeline pole, kui ta olla võiks! Ma seda MM'i vaatan ka ikka nii palju, kui saab, aga mängud on täpselt sel ajal, kui õues on pime ja mõistlik inimene magab rahulikult.

Ailavju!