Aastaring on täis ja kevad paistab

Trivia meistermeesknd.

Levitage rahu! Ma olen mäe otsas.

Ma ei saa Robdogiga ühendust nii et siin ma istun, suusad ikka veel kapi otsas ja lootus hääbumas. Küllap kõik lõppeb hästi, aga see onu võtab ikka oma aja ja mängib raskesti kättesaadavat.

Siia on saabunud kevad ja nüüd jalutan juba tööle linnulaulu saatel. Üleeile oli vist esimene kord, kui keegi mulle laulis üle kolme kuu. Ilmad on soojad, vahel isegi 10 kraadi kanti, aga lund on nii palju, et teadjamad lubavad ikkagi, et paar nädalat saab veel sõita - kahtlane... See ilm on kahepalgeline muidugi, ma julgeks öelda, et enamus töötajatest on tõbised või haiged, aga ikka käivad tööl, sest kuna see küla on nii väike, siis nii kui haigest peast kasvõi tänaval nähakse, on alati keegi, kes bossidele ära kaebab. See pull mulle ei meeldi. Mul on samas tervis tip-top korras ja tuju veel hea.

Trivial võitsime lõpuks ometi eelmisel pühapäeval esikoha! Jess! Eriti imelik oli see, et küsimused olid säärased, et kõik said hiilata, mitte ainult üksikud meeskonnaliikmed. Auhinnaks, nagu ikka, 2 kannu õlut ja üllatus saladuste laekast - sain koleda oranži särgi. Loll juhus!

Wynston ja Khale niisama

Viimased 2 nädalat on väga kiire olnud tööalaselt, sest siia mäe otsa jõuab nii palju koolivaheaega nautivaid lapsi ja nende rikkaid vanemaid. Need 2 nädalat pidavatki olema hooaja kõige ebameeldivamad, kuna jõukad emmed-issid on ikka sellised printsessid, et ainult nutaks ja jonniks, kui midagi valesti on. Ja muidugi on see hotelli süü, kui nende lapsed võistlustel esikohta ei näpanud. Päriselt!?

Mu tulevik on veel tume. Siin saab hooaeg kindlalt oktoobri alguses läbi, ma seni vist ikka olen siin. Teised kaasmaalased sõidavad 18ndal augustil siit ära Taimaale, sealt koju ja tulevad kuu-kahe pärast jälle tagasi. Ma vist kolin Melbourne'i, sest see linn võitis hiljuti "Maailma kõige elamisväärsema linna" auhinna neljandat aastat järjest. Jõhker! Peab ära proovima! Lisaks tulevad mul sugulased siia. See jätab umbes täpselt kolmenädalase akna hooaja lõpu ja sugulaste lennuki vahele, millega päris täpselt ei oska hetkel midagi peale hakata. Küllab tulevad vastused varsti iseenesest.

Siin on aeg-ajalt üritus "Summit sunset." See on igati tore: võetakse joogid, sõbrad, hea tuju ja soojad riided kaasa, sõidetakse viimase liftiga umbes kell pool 5 tipule nii lähedale, kui võimalik, jalutatakse veerand tundi mäest üles ja oodatakse 2 tundi mäe tipus, kuni päike loojub. Ma 2 korda olen käinud seda tegemas, mulle väga meeldib. Lumise mäe otsast on natuke raske ilusamat asja tahta, kui oranž päikeseloojang. Ja kuigi jope on igati hea, siis süda oli mäe otsas täitsa soe.

Ailavju™

Drew'ga mäe otsas

Kambaga mäe otsas.