Las ta kestab veel!

80ndate päeval oli soe ilm. Brie ja Jack.

Täna on üheksas september, Tuuli ja Kadri sünnipäev oli eile. Mina soovin palju õnne sünnipäevaks! Piupiupiu ja hurraa! Ja oma emale (ja kaksikvend Tõnisele) üleeilse puhul ja isale homseks! Et oleks pikka iga ja tervis alt ei veaks! Elagu! Torti! Šampanjat! Head tuju! Rõõmu! Sõpru!

Minu suusad on keskel.

Alustan siis ilmast, nagu ikka pika pausi järel jutujätkuks tehakse. Kevad on kohal, linnud laulavad ja päike on palav, ilmad lähevad järjest soojemaks, aga lumi ei ole veel kuhugi kadunud. Hiilgeajal töötanud 22st liftist on tööle jäänud 16 ja lumi on nagu kleepekas, kui hommikuse jäitega lumelaua otsa ei roni, siis kiiresti mäest alla ei jõua! Päevad on ka pikemaks muutunud - seda märkab eriti öösiti töötades, sest kui kell 7 aknast välja vaadata esimest korda, siis on seal päikesepaiste, mitte pilkane pimedus. Muidugi tuleb enne rohelust kevadtormide hooaeg ja hetkel on õues väidetavalt kuni 140 km/h tuul, inimesed helistavad oma tubadest, et teatada, et nad ei saa magada. "Aitäh, ma lähen kohe vajutan tuule nupust kinni ja palun vabandust ja tänan veelkord teada andmast!"

Hooaeg läheneb lõpule ja igasugused üritused on viimast korda. Oli viimane trivia õhtu, oli viimane parma, oli viimane lumesadu umbes nädal tagasi, aga jäänud on lõpupeod! Homme on hooaja viimane ühine õhtusöök, mis läheb ilmselt sujuvalt üle ülisotsiaalseks pubiralliks, pühapäeval on teenindava sektori lõpupidu, mis läheb ilmselt sujuvalt üle esmaspäevaks, kui me kõik piraadikostüümides kodu poole vangume. Ega muidugi täpselt ei tea, mis tuleb, aga vaimusilmas on need sellised toredad üritused. Hooaja lõpukuupäev toodi ka nädalakese lähemale ehk on nüd 28ndal septembril

Kinnitatud! Pärast-tööd-õllet kell 0800

See õhtusöök on sama, kus ma umbes kuu aega tagasi endale suusad võitsin - need seisavad nüüd poe ees neljandat päeva ja väidetavalt inimesed ikka katsuvad, aga ära ei ole veel keegi ostnud. Annan veel aega, nii head loomad peaks ikka ära ostma keegi.

Viimasele viktoriinile kohaselt saime viimase koha, keegi täpselt ei tea, kust see viga sisse tuli, aga nii ta läks. Õnneks päris ilma ei jäänud ja maagilisest kastist sai väikese nänni ikka valida. Ups! Oleks äärepealt unustanud hooaja suursündmuse "80's Day," kus kõik vanakooli riided selga panevad, mäest alla sõidavad ja väga heas tujus on. Sel päeval on mägi rahvast täis ja üritusi igale maitsele. Kahjuks pidin mina muidugi eelmisel ööl tööl olema ja suutsin ennast ainult kella kaheksani õhtul üleval hoida, aga jutud liiguvad, et ikka väga väga vahva õhtu oli olnud. Päev saab minu poolt ka vähemalt 8 punkti, sest pidustused algasid juba päikeseloojangul ja väga paljust ilma ei jäänudki.

Ma oma elu veel ära organiseerinud pole ehk teisisõnu ma täpselt ei tea, kus ma kahe nädala pärast olen. Ilmselt kutsub ikka Melbourne'i, aga mis ma seal tegema hakkan, kellega või kuidas, kuni Tuuli saabumiseni oktoobri lõpus, ei oska öelda. Õnneks on selles linnas alati võimalus lihtsalt trammiga sõita. Vohh!

Lubasin Paris'ele, et kirjutan paar sõna temast ja panen pildi ka. Ta on väga tore tüdruk, Inglismaa päritolu ja kokteiliteadlane, elab muidu Melbourne'is ja manageerib ühte baari, aga ekstreemsport kutsub talveks mäe otsa. Mulle ta meeldib. Kõik teised meeldivad ka, ainult Harrison on see inimene, kes võiks kusagil kõrbes elada, mitte Mt Buller'is samal ajal, kui mina siin olen.

Aitäh! Ailavju™

Minu sõbranna Paris - tal on imeilusad silmad!

Harrison, Sasha, Lydia, Drew, Charlie, Khale, Josh, Renee - restoranis Snowpony

Jäime viimaseks! Ma olin pahane!