Issand, talv sai läbi - MELBOURNE

Pannkoogid pühapäeval ja Pärise rind taustal

Rikkusin pildi oma näoga

Ma istun lühikestes pükstes Nomad'i hosteli põrandal. Linnaks on Melbourne, mis ei ole üldse mitte kusagil mäe otsas ja on täiesti tsivilisatsiooni lõhnaga. Eile hommikupoolikul istusin Paris'e autosse ja tegime esimese peatuse teel olles justnimelt McDonaldsi kogupererestoranis! Nalja sai nii palju, et kui me ükskord linna sisse sõitsime, siis meie taga sõitnud Cameron läks endast täiesti välja, kuna tema on maalt ja ei tea üldse, kuidas kesklinnas liigelda.

Igal juhul sai talv nüüd läbi! Olen elus ja terve, kuigi viimased nädalad olid pisut närvesöövad. Hotelli juhataja koondati, töö-ööd olid järjest pikemad ja inimesi oli alles nii vähe, et stress ainult kuhjus. Praegu on veel öö ja päev omavahel sassis, aga ega see vast kaua ei kesta.

Reedel lauaga sõitmas

Viimane lumelauapäev oli reedel, kui taevas kiras päikene ja kõik oli suurepärane. Pühapäeva šampanjahommikusöögiks olid minu tehtud pannkoogid ja kuigi natuke oli kurb küll kõikidele head aega öelda, siis on kokkuvõttes hea meel sealt lõpuks ära tulla. Nüüd tuleks lihtsalt leida mingi töökoht, elukoht ja jalgratas!

Hea uudis on see, et ma ikkagi ei jää hetkel Melbourne'i pikaks ajaks ja sõidangi Perthi ära! Vahepeal oli see plaan täiesti tühistatud, aga ma natuke surusin peale ja teeme ikkagi ära. Ilmselt proovin veel natuke suruda ja teeme nii, et vana Camry'ga sõidame nii kiiresti, kui võimalik ja tagasitee katuseta Audis on natuke rohkem turistikas. Kogu asi on täiesti planeerimata, aga ma olen veendunud, et saab lõbus olema! Kõik peaks täpsemalt selguma täna õhtul, kui me endiste töökaaslastega korraks maha istun ja kümneka eest õlut ja kana tellin. Pean ära mainima, et pärast külaelu on linn natuke hirmutav. Hostel on niru, aga ainult seetõttu, et see on linna kõige odavam! $26 öö eest ei ole palju maksta ja kuna seltskond on nii hea siis ma olen rahul. Mary, Triin ja Gerda on minu kaaslased hetkel muide.

Mis must pikemas perspektiivis saab? Eks näis... Ma sain juba Crown'i hotellist vastuse, et nemad mind tööle ei võta, aga õnneks Hiltonist veel "ei" pole öeldud. Ma ilmselt teel läänerannikule mõtlen selle peale ja katsun selleks ajaks, kui ma tagasi jõuan, mingi rahaallika ikka tekitada. Õnneks sai mäe otsas nii palju kõrvale panna, et saab lubada küll mõnda aega töötu olemist!

Ärge muretsege, kõik lõppeb hästi! Ailavju!

Pärast viimast öövahetust. Rikkusin pildi oma näoga.

See on Khale