Friday, November 14, 2014

Külaelu ja varajane jõulukink

Kohalik autopark. Üks on Todd'i, üks on Drew ja üks on minu.
Ülehomme saab nädal täis Tasmaaniat ja mulle siiani väga meeldib. Ilm on olnud lihtsalt imeline, kant on imekaunis, tööl pole viga midagi ja vaba aega on palju. Mainin siia vahele, et nagu Tasmaaniale kombeks, siis õhk on jahe, aga see päike lihtsalt kõrvetab, sest õhk, mida soojaks kütta, on nii puhas, et isegi päikesekiir läheb sellest läbi. Käin hommikuti ikka jooksmas ja kuna Drew vend Todd oli omal ajal jõumees, siis iseenesest on kohe mu toa ukse taga üsna mõistlikku suurusega jõusaal. Seda väga ei kasuta, aga kui peaks tahtmine tulema, siis saab. Kangid, rattad ja kõhulihase pink, raudlatid...
Melbourne'i lunapargis.
Töötan restoranis Larceny, mis on kohaliku nelja tärni hotelli põhiline toidukoht. Hommikuti saavad inimesed sealt keedumuna, röstsaia ja müslit, aga õhtul tulevad päris kokad kohale ja ehitavad nii head toitu, et minulgi jääb vahel suu lahti. Restoran ise on väike, seal on 15 lauda, aga täielik peen teenindus koos pika ooteaja ja kolme käiguga. Ma olen veel lihtteenindaja, kuigi lubatakse, et üks vahetusevanem lastakse lahti nii et saaks kandideerida küll. Poleerin seal õhtuti klaase ja nuge-kahvleid ja seejärel sõidan 20 minutit koju.
Ostsin eile auto omale! See on 1994 aasta Hyundai Sonata ja maksis hädised 800 dollarit. Autol on olnud üksainus omanik, kelleks oli vanem naisterahvas, kes nagu tüdrukud ikka, hoolitses selle auto eest kõik need 20 aastat väga hästi. Mehhaaniliselt tip-top korras, aga kuna Tasmaania päike on karm, siis värv pisut koorub ja külg on võtmega üle tõmmatud ja ühe külje peal on mõlk väidetavalt kurikast. Tädi ütles, et ta oli selle auto peaaegu ära unustanud, aga nüüd kevadisi aiatöid tehes avastas, et see toob ikka väga-väga palju halbu mälestusi meelde inimestest, kes kere ära rikkusid ja tuleb maha müüa. Ühesõnaga sain väga väga odavalt väga heas korras auto, mille ülevaatus kestab veebruari lõpuni. Mul on hea meel! Väga naljakas tädi! Seni veel mõnus auto! Elektriaknad, manuaal, kliimaseade, äärmiselt avar salong... Tädi ostis endale Lexuse lihtsalt nii et see vana Sonata jäi üle.
Täna hommikul sõitis kogu pererahvas Sydney'sse loomaaeda kokkutulekule, seega ma valvan siin üksinda kogu majapidamist, toidan kasse ja kastan ürdiaeda. Üks Islandi mees, kelle nimi kõlab umbes, nagu "aieer," värvib elutuba, aga mul siin aiamajas kena pikutada. Nii peaks see kestma esmaspäeva õhtuni, kuni ma oma peene sedaaniga kõik lennujaamat jälle peale korjan.
Rohkem vist hetkel uudiseid ei olegi, ma proovin nüüd esmaspäeval endale kusagil viinamarjaistanduses või kanalas famritöö leida ja edasi peaks lihtne olema. Ailavju™
Selfie hobusega. Imesile loom.
Minu Hyundai. Väidetavalt helgib kolmes toonis, ise on roheline, nagu päikeseloojang.

No comments:

Post a Comment