Friday, January 23, 2015

Nad röövisid mu mp3 pleieri!

Ilus puna-sinine Leatherjacket idarannikult.
Tere ilusat laupäeva! Ma kirjutan nüüd suuremad uudised enne ja siis niisama jutud jäävad lõppu. Mu auto varastati ära! Parkisin selle ühel õhtul enne kalaretke Jacob'i maja alla ja selle nelja tunniga, kui me magasime, käis keegi mu auto juures, muukis ukse lahti, keeras kõik kruvid rooli alt lahti, käivitas auto ilmselt kruvikeerajaga ja üritas sündmuskohalt põgeneda. Vähe tea teadis faktist, et iga jobu minu autoga sõita ei oska nii olles jõudnud poole autoga sõiduteele ja teise poolega endiselt kõnniteel, suri ilmselt autoke kolmandat korda välja ja see pagana narkomaan andis alla! Minu õnnetuseks otsustas röövel, et ta haarab kahest autos olnud asjast vähempraktilise eelistades mu kallist Sony mp3 pleierit vajalikule päikesekreemile. Idikas!
Õnneks jäi kõik terveks.
Selle vahejuhtumi tõttu jäime muidugi hommikusest tõusust ilma ja mõõnas kalastades väga palju kala ei püüa! Ma ei kurda ikka, sest retk viis meid idarannikule, mis on fantastiline piirkond oma mägede, inimtühjade randade ja nii selge veega, et kohvikust paistis oma saja meetri kaugusel ujuv raikala ilusti ära. Püüdsime mõned kalad, vaatasime ringi ja andsime õhtupoolikul alla, et mõistlikul ajal varju alla saada.
Lisaks olen avastanud, et härrasmeeste mäng golf on mulle väga meeltmööda. Olen paar korda varem niisama draiveriga palli löönud siin kohaliku kasiino taga, aga ühel kenal päikeselisel õhtul käisin esimest korda päris golfirajal ka. Ei saa öelda, et väga hästi oleks läinud, aga läbisin 9 auku vähem, kui kahekordse par'iga. Mõnus! Teised poisid olid varem rohkem mänginud nii et nemad võitsid, aga kolmas koht jäi ainult 8 löögi kaugusele...
Kohalik vaatamisväärsus "Hollybank Treetops Adventure" sai ka tehtud. Maksis liiga palju, sest kolmest tunnist, mis ma seal olin, sai ainult umbes 30 minutit mööda nööre sõita, aga need 30 minutit olid tegelikult ikka päris ägedad. 400 meetrit hirmsa hooga ühelt puult teisele - võtan tagasi - hind oli aus.
Hei, Sina! Ma olen 23 meetri kõrgusel.
Niisama jutt alaku! Eks siin see harvendamishooaeg hakkab läbi saama ja ma olen vaikselt oma silmad pööranud kaugele põhja, kus ma loodan leida uue töö- ja elukoha  Queenslandi põhjarannikul, täpsemalt Cairns'i kandis. See on see osa riigist, mille poolest Austraalia nii imeline tundub: lõputu liiv, +35 kraadi, Suur Korallrahu ja ookean... Olen kandideerinud mõnda sealsesse kuurortisse hotellitöötajaks, aga seni veel vastusteta. Kõige tähtsam on sellistes olukordades mitte pead norgu lasta ja ikka edasi proovida. Mul on veel usku, lootust ja armastust!
Ma nüüd käin korraks linnas ja vaatan, kas siin müüakse neid asju, mida ma tahan/vajan ning õhtul ehk maksan selle hingehinna Overland Track'i eest, et 6 päeva mööda kõige kaunemaid Tasmaania paiku jalutada. Natuke olen põnevil!
Kolmapeäval käin korraks Melbourne'is, seekord ainult niiöelda tuld toomas. Vaatan üle, mis teeb Mary, aitan Tuulil maismaalt saarele kolida ja tulengi juba laupäeval tagasi. Lisaks soovitan esmaspäeval tõsta klaasikese selle kena riigi auks, sest Austraalia päev on siin maal "tee, mida iganes sa tahad" päev ehk nende kõige suurem riigipüha.
Olge tublid, mul on kõik hästi nii et muretsema ei pea! Pilte siit-sealt, loodan, et meeldib. Ailavju™
Õhtupoolikul golfirajal.
Kambaga puu otsas.
Inimtühi liivarand.
Joshil on uus sissesõidutee!
Nendega kalavetel.

No comments:

Post a Comment