Hommikul ärkan vara, et sõita ära

Uue seonguga palmides. Lõug oli kole - lõikasin välja

Rebeks paremal

Siin on oldud ka nüüd juba ja ega kauem praegu ei olegi vaja. On asju, mida jään igatsema ja asju, mida ei... See, mida enam ei tahaks, on kogu Melbourne'i liiklus - see ei meigi eriti senssi! Vahel ikka avastan ennast autoroolis teel, kus on 2 rida ühes suunas ja kuigi mõnisada meetrit tagasi olin vasakpoolses reas, et peagi pööre sooritada, siis äkitselt olen parempoolses reas ja vasakule tekkis 5 uut, et jumala eest võimalikult keeruline oleks. Natuke liialdan, aga ausalt väga vähe. Mida jään igatsema on kogu see euroopapärasus, mida siin tekitavad trammid ja mõistlikud inimesed, rahulik tänavapilt, mida rikastavad gruppidena liikuvad asiaadid ja lihtimmigrandid ja ilmselt ka see, et on šanss paar kuud mitte näha linna, kui sellist. Vanasti ikka ehitati mäe otsa kindlus, aga see riik on liiga uus sääraste vanamoodsate asjade jaoks. Uue soengu hankisin ka möödaminnes! Üks väga kena Iiri päritolu tüdruk, kes siin riigis juba 7 aastat on elanud, pesi mu juukseid, masseeris pead ja lõikas väga popi "pealt pikad, küljelt lühikesed" soengu. Ega kole pole! Ma kahjuks ei saa uuemaid pilte panna, sest teadmata põhjustel andis kaamera aku otsad, kuigi oleks pidanud mitu päeva veel vastu pidama. Seega paar pilti on vanemad, üks eilsest ja sürpriisiks kõigile ka üks tänaseks - sellel on näha mind uue soenguga ning see asub kõige üleval! Enam ei juhtu, luban!

Ma täpselt ei tea üldse, mis homsest alates oktoobrini juhtuma hakkab, aga ma proovin kirja panna. Ma ei ole kindel, kas ma olen sellest kirjutanud - panen ühe pildi ka oma Tasmaania majaomanikust Rebeccast, kes vanasti oli mees.

Ailavju ja kohtumiseni! 

Kiriku sees oli teise käe pood

Vana pilt: Launcestonis (vegan) burxi söömas