Ekspeditsioonil põhja - vol 1

Panoraam - sõidan autoga, vaade säärane.

Hoiatan ette, et see postitus on pikk. Alustan nüüd: Teisipäeva hommikul magasime sisse, sest plaan oli istuda rooli kell 10, aga näed alustasime pool tundi hiljem. Ega kiiret polnud nii et võtsime suuna Melbourne'ist Adelaide'i peale ja tegime esimese peatuse Bellaratist, kus Steve'i perekond elab. Temaga kohtuda kahjuks seekord ei jõudnud, sest Adelaide on oma 800 km kaugusel ja ilus punane Mazda, keda hüütakse Rodney'ks, pidi koos reisiseltskonnaga edasi liikuma. Nagu ülemiselt pildilt näha, siis tee peal suurt midagi vaadata polnud, sest kahel pool teed oli lihtsalt tuim loodusetu punane kõrb.

Adelaide'i jõutud, magasime autos ja vaatasime järgmise terve päeva selles Austraalia suuruselt viiendas linnas ringi. Ilus koht ja kui keegi on kuulnud lugusid Adelaide'i kirikutest, siis need on kõik tõepõhjaga - igal nurgal ja igast punktist üle tee on üks. Kiire muuseum, kust sain teada, et see aborigeeni kultuur on ikka täiesti algeline ja maiade või inkadega seda võrrelda ei saa. Nad ärkavad hommikul üles ja hakkavad tapma, et hõim saaks süüa ja siis jalutavad teise kohta, et seal veel keegi ära tappa ja natuke vett juua. Uus parkimiskoht ja teine öö autos. Mõnus! Mulle jättis Adelaide hea mulje ja kui ma ühel päeval sinna tagasi lähen, siis ega õnnetu poleks.

Kohalik muuseum Uus-Guinea näomaskidega.

Sama loojang, sama koht.

Päikeseloojang äärelinnas Glenelg.

Kosmoselaev filmist Pitch Black.

Kuna Mary'l lube pole, siis ma tal palju sõita ei lase, mis tähendab, et kui väljasõit on kell 8 hommikul, pean mina valmis olema. Käisime turul varusid täiendamas ja plaanisime sõita ome 600 km eemale Port Augusta'sse. Selle tee peal ei olnud tõesti mitte midagi, tegime lõunapausi ja parkisime kohaliku bensiinijaama ette ja kõrvale, pesime põõsas hambad ja magasime hommikuni. Seal suurt midagi ei juhtunud ja mitte millestki polnud pilti ka teha. Lihtsalt tuim väike linnake teel Adelaide'ist ära. Päikeseloojang oli ilus ja kohalik toidupood mõistlik ning bensiin veel mitte liiga kallis. Hommikul nägime esimest silti, mis ütles Darwin vasakul ja sinna läksimegi. Järgmise peatuseni oli teadmata kogus maanteemeetreid. Tee peale jäi koht nimega Woomera, mis loodi aastal 1947 et britid ja austraallased saaksid kõrbe poole raketikatsetusi teha. Vaatasime seal ringi ja sõitsime kuni päikeseloojanguni põhja proovides lõpetada päev opaalipealinnas Coober Pedy.

See on keset kõrbe ja inimesed elavad maa all, sest suvel on õues tuim 50-kraadine leitsak, aga koopas üle 25 kraadi see temperatuur ei tõuse. Istuvad siis oma maa-alustes elamutes ja käivad iga mees oma augus värvilisi vääriskivisid kaevamas. Sealt on pärit ka mitme maailmalõpufilmi viimased kaadrid ja filmimehed jätavad vahel oma tavaari sinna maha nii et kosmoselaev kesklinnas on täiesti tavaline nähtus.

Lõuna maanteel.

Mary autoga Coober Pedy lähistel.

Täiesti sirge tee.

Nukk kodukoopas.

Päikeseoojang kõrbes.

Ja nii vist ongi - järgmine päev tõi meid juba läbi ülejäänud mittemidagi otse Uluru ehk Ayers Rock'i, nagu valge mees seda kutsub, juurde. See kivi on ikka üks veider toode, sest ta ongi hirmsuur, 2/3 sellest on maa all, ise on rauast tehtud ja ümberringi on maa täiesti lame - järelikult ufod kosmosest tõid. Ja kuigi tegelkult ikkagi lubatakse sinna otsa ka ronida (väidetavalt keelati see mingil hetkel ära), siis peab lihtsalt ilusat ja tuulevaikset ilma ootama. Kuna Austraalia valitsus andis sealse maa niiöelda tagasi põlisrahvale, siis saavad need mustanahalised otsustada, kes seal astub, kes seal istub. Ayers Rock'i kuurortis töötavad meil Sven, Triin ja Nastja, kellega varem siin-seal kokku on saadud ja pulli tehtud. Veedame paar ööd nüüd siin nende tasuta katuse all ja vaatame natuke kas ja kus siin mehetegusid korda saab saata. Jalutuskäik ümber kivi on 10,6 km ja see on nüüdseks tehtud. Siin lähedal asuvad veel paar loodusimet, nagu Olgad ning Kuninga Kanjon, aga nende juurde tuleme siis, kui need nähtud on.

Saadan tervisi kõigile lugejatele ja tänan ette-taha neid, kes vaatamata pikkadele pausidele siia ikka tagasitee leiavad. Habeme kasvatamine väga hästi välja ei tule, aga õnneks on veel aega enne kui päris tsivilisatsiooni jõuame. Ma alla ei anna!

Ailavju™

Mina tüdrukutega.

Säärane see kivi on.

Radiridiraa kõnnime mööda punast liiva.