- SUPERERKI SEIKLUSED -: Taas algab päev

Ingel Melbourne'is.

Kõik algaski sellega, kui teisipäeva hommikul oli mul tööl viimane vahetus ja sõitsime praamiga mandrile, autoga Mackay'sse ja veetsime seal väljasurnud kaevanduslinnas öö, et hommikul varakult soodsalt Melbourne'i lennata. Mõeldud-tehtud ja pärast kiiret šopingut sai ööseks Angela juurde magama mindud. Reisisin koos Katy ja Steve'iga, kes mõlemad pärast puhkuse lõppu ikkagi sinna saarele tagasi läksid.

Melbourne on endiselt imeline linn, aga ei olnud aega seal kaua passida, sest lumi sulab Austraalias kiiremini, kui teda juurde sajab ja neljapäeva pärastlõunal saabusimegi kõrgele Bulleri mäe otsa, kaasas sokid ja mütsid ning ööbimiskohaks imetore väike hütt nimega Sundowner. Järgmised 2 päeva möödusid välkkiirelt mäest alla sõites ja vahel väikese õlle kõrvale muljetades. Imetore oli korraks tagasi seal olla! Kuigi lund oli vähem kui viimati, sai mõned vanad sõbrad nagu Paris, Cameron, Jack ja Sheree ikka üle vaadatud.

Lumelaud on nagu rattasõit ma ütleks - võtab küll mõne minuti aega, aga pärast seda poleks nagu päevagi ilma sõitmata vahele jäänud. Tegin oma elu esimese kiire hoo pealt 180 ja kui Damien'iga võidu Little Buller Spurs'i mäest alla sõitsime, siis jäin ainult meetri maha, sest ta ei lasnud mind mööda! On ikka... Muidu on seal kõik sama koha peal, mõned väikesed muudatused siin-seal, aga ei midagi traagiliselt suurt. See 4 päeva seal mäe otsas oli rohkem selleks, et Daydream'i kambaga veel viimast korda koos olla enne kui: mina sõidan põhja, Lauren ja Damien Euroopasse, Olivia jäi Bullerile, Katy läks tagasi saarele, Steve Bellarat'i ja sealt edasi saarele ja Angela jäi päriseks Melbourne'i.

Plaanisin alguses ühe pika jutu teha kõigest, mis toimunud on, aga kuna pilte tuli üle 20, siis ühte postitusse need ei mahu ju nii et jätkujutt tuleb kohe järgi. Lahkusime mäe otsast pühapäeval, veetsin 2 ööd linnas ja hakkasimegi Mary'ga sõitma.

Ailavju™