- SUPERERKI SEIKLUSED -: Rohkem villa

Pöetud lambad

Lehm sööb kõrva

Ma vahepeal käisin korraks ida pool lammaste pügamise üritusel, mis oli päris väga lõbus tegelikult. Ise palju pügada ei saanud, sest Lars'i (see mees, kellel on Maracoopa kohvik ja tore perekond) sõnul oleks see tund-poolteist aega võtnud, aga härra Lee tegi 4-minutiga-lammas tempos. Mina ja Sven saime kordamööda sajakiloseid lambaid külili keerata ja masina ette tirida. Lambavill on kõige mõnusam siis, kui see on just maha aetud ja kõik alles kenasti soe. 22 looma vill, hea seltskond, lambapraad, öö võõrsil - kõik oli kena. Kui ilma juurde tulla, siis sellist pilkast pimedust, nagu seal maal kell 7 õhtul oli, ei ole minu silmad ammu näinud. Ja pühapäeva hommikul hakkas sadama ja kallas esmaspäeva õhtuni põhimõtteliselt. Vahepeal muidugi säras muuhulgas korraks päike ka.

Räägin siia vahele loo Austraalia poeteenindusest, sest suuri muutusi mu töötu inimese elus olnud ei ole: Sven ostis endale umbes kuu aega tagasi allahinnatud saapad ja maksis nende eest 100 dollarit (päris hind oli 200). See võttis aega täpselt 4 tööpäeva õunaaias, kuni tald lahti oli ja saabas enam kandmist ei kannatanud. Viis need siis targa näoga poodi tagasi, sai asemel uue paari ja vanad lubati kokku liimida. Umbes vist nädala pärast oli uutel sama jama ja ta vahetas need parandatud saabaste vastu kokkuleppega, et need saapad, mis ta seekord poodi viis, kleebitakse ka kokku ja antakse talle tagasi. Liimiga tehtud paar purunes pika peale sama moodi (kuigi pidas kauem vastu, kui originaalid) ja täna sai ta siis poest asemele teisest mudelist ilusamad Uus-Meremaa päritolu saapad, mille hind oli 289 dollarit. Rohkem küsimusi ei esitatud, raha juurde ei küsitud ja sellega, et Sven saja dollari eest 2 paari katki tegi ja ligi kolm korda kallimad saapad sai, on kõik rahul. Ja natuke on tunne, et see toimiks iga asjaga igas poes, kui mingi mure oleks.

See sealne kuum kevadilm peab ära lõppema, sest ma olen täiesti kade. Siin kisub tavele, aga ailavju!