Kolmapäeval korjasime viimased 18 kasti õunu ja ametlik lõpupidu oli eile õunaaia telkimisplatsil. Kuna kõik bäkkerid on juba sääred teinud, siis olid seal grillimas peale meie tiimi (4 eestlast + kaks uruguailast) põhiliselt ainult suured bossid ja Millerite perekonna igapäevased alluvad. Algus oli kell 3 päeval, kõik tundus kena, kuni kell pool kuus oli õues pime ja läks nii kiiresti külmaks, et mine hulluks. Koduteel kella seitsme ja kaheksa vahel, oli kõigil tunne, et kell peaks olema 3 öösel ja õige otsus oleks otse voodisse minna. Veider oli, varem pole sellist tunnet olnud. Ma pidasin kümneni vastu, aga väga raskelt. Sellele eelneval õhtul oli palju lihtsam: olime oma korjetiimiga meiekal, sõime pitsat, jõime õlut, vestlesime ja vaatasime hiliste tundideni filme.
Lähipäevad toovad leiva raskelt lauale, sest me ehitame majaomanikule uue aia selle asemele, mis mu autoga maha sõideti. Paari päevaga peaks valmis saama ja teisipäeval pühime Grindelwaldi tolmu korraks jalgelt ja vaatame Tasmaania pealinna Hobartisse! Nii äge! Ma olen põnevil!
No comments:
Post a Comment